Ajalugu

 

Viru-Nigula vald paikneb endiste Mahu, Kunda-Malla ja osaliselt Haljala valla aladel. Suurim neis Mahu vald kujunes 1938.a valdade reformiga Kalvi ja Pada vallast. 1945.a likvideeriti vallad, sama aasta mais moodustati Viru-Nigula külanõukogu, millele 1970-ndate alguses liideti juurde Kunda külanõukogu. 12.detsembril 1991.a anti Viru-Nigulale valla staatus.
Mahu (Maum, Maholm) on  muinaskihelkonna vana nimetus, mis oli käibel ka kirikukihelkonna ajal, kuni asendus Viru-Nigulaga. Ajalooline Mahu rand ulatub Toolselt Aserini. Aastasadu on siin tegeldud rannakaubandusega. Mahu ja Lontova sadam on olnud nn sõbrakaubanduse keskused. Tänapäeval mõistame Mahu nime all sadama ümbrust: Mahu küla koos endiste Männikküla ja Lahe külaga. Nüüd on Mahu sadamas vaikne, tulevikus võiks siin olla jahi- või turismisadam.
Looduse ilu poolest on tuntud Padaoru kant, mida baltisakslased on kutsunud Eestimaa Šveitsiks. Pada jõe vasakkaldal asub Koila linnamägi, selle kõrval otse teekaldas Silmaallikas. Koilas on muistne asulakoht, kultusekive ja kalmeid. 13.sajandil oli Koila (Kokael) oma 40 adramaaga Virumaa suurimaid külasid.
Kunda Lammasmägi, Eesti vanemaid asulapaiku, paikneb Kundast 4 km lõunas. Paar viimast jääaega oli Lammasmägi saar järves, vee alanedes küngas soisel tasandikul. Kaevamistel on leitud Lammasmäe piirkonnast luu- ja kiviesemeid, loomaluid, tuleasemeid. Kunda rikkaliku leiukoha järgi hakati ka teisi Baltikumist ja Loode-Venemaalt avastatud mesoliitikumi leide nimetama Kunda kultuuri kuuluvaiks.
Viru-Nigula kandi inimeste elust kaugemas minevikus jutustavad siin rohked arheoloogia- ja arhitektuurimälestised. Kokku on kultuurimälestisi 324.